Läbi on siis saanud meie kõige esimene täispikk töönädal, mis oli täis verd, higi ja palju demosid. Success Coinide võistlus läks väga edukalt ning nende saajad seisavad kohe varsti teie ees. Selle järgi võib öelda, et orgil tuleb väga kõva suvi! Success Coin näitab. et tööeffort on üleval ja head tööharjumused on loomisel.
Täna oli meie 2. pühapäevane meeting ning nagu ikka oli see täis excitementi, naeru ja tegevusi. Alustasime jälle ametlikuma meetinguga ning pärast läksime isegi järve äärde, kus mängisime palli, käisime ujumas, sõime ning hängisime ka lõpuks niisama. Kui võiks arvata, et Utah's, kus ka iga päev peaaegu 30 kraadi, on vesi väga soe, siis seal see igatahes ei olnud. Aga me ju kõik nagunii külma dušiga harjunud!
Nüüd on aga algamas 3. nädal, mis on mõne manageri jutu järgi üks raskemaid.. Eks näis!
Nähtud Utah's:
Mõned pildid meie pühapäevast:
Ning jälle mõned huvitavamad juhtumid nädalast:
Andres: Teine nädal läbi, teine ratas läbi. Vaatab kas kolmas peab kauem vastu :D Aga ma kohtusin see nädal täiega huvitavate inimestega, kaks neist kõige meeldejäävamat olid Paul, kellelt ma läksin pre-approachi saama. Oli jumala pull vana, aga siis küsis kas ma tahan midagi lahedat näha ning võttis oma rätiku peast, kus tal oli paljas kolju ainult :D Või siis kui ma lähenesin perele, kelle ema tundus olevat amfi sõltlane, poleks lähenenud oleks seda teadnud, ning kui ma temaga rääkisin siis tõmbles kole palju ja käsi oli püstoli peal. Ära ei hakanud ka jooksma kuna äkki teeb pauku veel :D
Jan: Üks hea seik oli see, kui olin Matut follomas ja siis ta tegi uksele approachi, ma seisin garaaži juures ja siis ema sõitis autoga hoovi, autol aken all, aga Martin kohe ei kuulnud seda ja hakkas minuga rääkima täpselt samal ajal, kui tütar ukse lahti tegi ja Martiniga rääkima hakkas. Norm segadus oli siis, aga täiega fun inimesed olid mõlemad ja ühed huvitavamad, keda sel päeval nägime. Ja siis ühe vanaisaga, kes Soomest siia tulnud mingi 15 aastat tagasi, oli väga lõbus Soome keelt pusida :D ja veel on väga norm hommikuti Burger Kingi sööma minna Andresega, kui ukse pealt sisse astudes sealne teenindaja Charles juba teab hõigata:”Two breakfast burritos, right?”
Janson: Erinevate inimeste eluolu nii lähedalt nähes hakkad rohkem väärtustama neid lihtsaid asju mis eestis on. Sel nädalal kohtasin raskema elusaatusega inimesi kui ka neid kes ütlesid, et neil on hea meel, et keegi sellist asja teeb, kuna haridussüsteem on siin kohati halb. Üks pere nägi minu kotis olevat Og Mandino raamatut ja otsustasid selle peale mulle veel ühe väga hea raamatu kinkida, mis oli väga tore.
Elis: 2. Nädal oli juba kõvem stats ja parem attitude! Samuti sain Kristelit ja Taavit followimas käia, mis andis palju häid mõtteid ja motti juurde. Arvan, et üks naljakamaid seiku oli see, kui olime Kristeliga õues ühe emaga sitdownis ja ta rääkis, kuidas tal on ainult üks laps, kellel läheb koolis tõesti hästi ja kes on tark ja see on see laps, keda nad lapsena pea peale kukutasid ja seda vist korduvalt? See oli nii naljakas, sest ta ise nii naeris seda rääkides ja seetõttu me ka. Taavit followimas käies sain näha ka vaesemat Utah piirkonda ja seda stereotüüpset Ameerika elu, mis pani eriti enda elu väärtustama. Muidugi terve see 1,5 nädalat on seda juba palju teinud, selline tunne, nagu oleks siin palju kauem juba olnud. Samas on see ka megakiirelt läinud!
Väga tore on ka see, kui tekivad need pered, kelle juurde saad alati tagasi pöörduda kõikide muredega. Nt üks isa tundis muret, et ta üks õhtu mind ja mu ratast oma truckiga koju ei viinud ja teine õhtu, kui sadas, tegigi ta seda. Siiani vahel küsib, kuidas mul läheb ja kas olen safe ja et ta tütar küsib mu kohta.
Eriti lahe oli see, et sain ka lõpuks tunda seda, kui inimesed meid ära tunnevad ja tänavad. Ühel uuel tänaval hakkasin siis ühele tädile end tutvustama ja ta küsib suht kohe: “Kas sa oled Southwesternist?”. Ma vastan jah, ta ütleb: “OMG, ma lihtsalt armastan teid!” Ja nii ta jutustas, kuidas ta ostis raamatud 10 aastat tagasi ja kuidas ta lapsed sellest abi said ja kuidas see bookgirl hiljem veel aasta aega nendega elas. Samuti nägin pere, kellel olid raamatud 20 aasta tagusest ajast! Siia ka üks pilt sellest vanast raamatust:
See pühapäev jäid meie juurde õhtusöögiks ka Kristel ja Jaanika, kes said ka korraliku aga positiivses mõttes kultuurišoki, sest see õhtusöök oli suurejoonelisem, kui meie enamus perede sünnipäevad. Seda seetõttu, et siin oli vähemalt 30-40 inimest söömas. Seekord said ka nemad meie loomaaia üle vaadatud.
Tegime ka pereisa Terryga pilti:
Ning veel pühapäevast:
Ning meie raamatute warehouse:
Ja lõpetuseks eelmise ja selle pühapäeva orgi pildid:
Ilusat algavat nädalat teile ja ka meile!
No comments:
Post a Comment