Töö otseselt ise lihtsamaks ei muutu, aga ise saame paremaks ja töö on juba harjumuseks saanud.
Täna kohtusime Matu ja Erki hostpere juures ja Marek ja Janson jätsid pika sõidu tõttu üldse tulemata :( chillisime nende aias ja pärast käisime mägede vahel kanjonites ja waterfalli vaatamas, millised vaated!
Samuti saate nüüd näha eelmise nädala prillide võitjaid ja selle nädala Pony sokkide omasid. Järgmine nädal läheb loosi SW veepudel. Samuti jagati kätte 100 uniti särgid neile, kes eelmise nädala jooksul üle 100 uniti müüsid.
Jälle mõned huvitavad lood nädalast:
Jan: Jälle üks huvitav ja õpetav nädal möödas. Every day in every way we are getting better anyway. Kui enamasti on emad need, kes raamatuid tahavad ja otsustavad nende üle, siis sel nädalal õnnestus mul seista 7 aastat abielus olnud paari keskel, kus isale jõhkralt ramsid meeldisid ja ta tahtis neid ja ema üldse ei tahtnud, sest "on palju raamatuid kodus :D" ja siis ma kahe vahel iPad käes isalt võimalikult kiiresti allkirja ootamas, kui ema kõrval karjub. Väga äge paar oli, ema andis ühe soovituse ka kaasa sealt:"Ära kunagi abiellu!" Xd Lõpuks tegime ikka koos pilti jne ja jääb jälle üks äge mälestus sellest. Jõudsin veel vahepeal sellele empsile mainida ka, et I promised my mom that I'm not gonna break any marriages here. Hopefully works out :D Ilusat nädalat teile kõigile seal Eestis!
Mai-Liis: Jälle oli üllatusi täis nädal. Küll kohtusin ühe papsiga, kes hakkas mulle Utah maksusüsteemi seletama, kui kuulis, mida ma ülikoolis õpin. Järgmine naljakas juhtum oli see, kui rääkisin ukse peal ühe isaga ja ta suutis end selle 10 minuti jooksul kaks korda kodust välja lukustada. Ühel õhtupoolikul koputasin järgmisele uksele ja järsku hakkas isa läbi smartcamera minuga rääkima, rääkisime siis mõne lause ja siis tuli poeg uksele ja ütles, et isa istub vetsus, et vanemad ei saa uksele tulla. Ja paar korda läks ratas katki nagu ikka bookfieldil juhtub, aga kui minna järgmise ukse juurde, siis leiab alati lahenduse siin 😀
Siis ühel päeval koputasin uksele ja järsku hüppas majast välja üks mees ja hakkas mulle laulma "It's a great day to be a bookman..." ja success coini käes viskama. Ma lihtsalt seisin seal suu ammuli. Igatahes tuli välja, et tegemist on kunagise bookmaniga ja tema kaudu õnnestus meile leida ka praegune hostfamily, small world 😀
Ja siis kohtusin ka ülilahedate isadega, üks neist on Venemaal lastele inglise keelt õpetanud ja seetõttu ka Eestis käinud ning teise isa lemmiklaul on üks Eesti 70ndatest pärit lugu.
Elis: Naljakamad hetked nädalast olid arvatavasti esiteks see, kui kohtasin mingit onu, kes lutsutas terve aja pulgakommi samal ajal minuga rääkides. Ütlesin vahepeal veel talle, et “Pulgakomm on hea jah”. Siis sõitsin jälle mööda ühest coolist nigga papsist, kes oli eelmine reede minuga suht ülbe olnud. Lähenesin talle, kuna ta kuulas hiphop räppi autost ja sain teada, et see on tema enda muss. Igatahes uuesti möödudes hüüdsin talle jälle: "Hi, Bruce!". Ja siis hakkasime jälle connectima ja tema mussist rääkima ja et ma ka hiphop tantsija ja et peaksin talle tausta tantsima hakkama. Samuti ta ütles, et ta on üldse life therapist. Siis oli ta lõpuks valmis ka mu raamatuid vaatama ja ütles, et ostab need, kui me veel temalt barbeque cateringi temalt tellime.
Veel saime emaga naerda, kui vaatasime mu customeri listi ja seal olid kõik inimesed LDSi kirikust ja üks mitte ja emps tegi nalja: "Mis ta number on? Ma tahan temaga joogile minna!". Ma tegin veel juurde nalja: "Ja LDSi inimesed küsiksid hoopis: Kus see inimene elab? Ukse taha!".
Ilusat uut nädalat, pühapäevani!
No comments:
Post a Comment